Töötervishoiu kulud ja tervise edendamise kulud: kuidas tööandjad saavad maksuvabalt toetada töötajate tervist

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale kohustuse hoolitseda töötajate tervise ja ohutuse eest, kuid samas annab võimaluse maksuvabalt töötervishoiu kulude hüvitamise kaudu töötajate tervist toetada. Tervise edendamise kuludena teatav sporditoetus on teine võimalus maksuvabalt hüvitada töötajate tervisega seotud kulud.

Selles artiklis käsitlen erinevaid nüansse töötervishoiu kulude ja tervise edendamise kulude ehk sporditoetuse maksuvabasid hüvitamise võimalusi ja erisoodustuse tekkimist.

Töötervishoiu kulud

Töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks peab igas ettevõttes olema määratud töökeskkonnaspetsialist (TTOS § 16), kes vastutab töötervishoiu- ja tööohutusalaste kohustuste täitmise eest. Spetsialist võib olla ettevõtte töötaja, väline teenusepakkuja või juhatuse liige. Lisaks valivad töötajad vähemalt 10 töötajaga ettevõtetes töökeskkonnavoliniku (TTOS § 17 lg 1), kes esindab neid tööohutuse küsimustes. Väiksemates ettevõtetes peab tööandja töötajatega konsulteerima (TTOS § 17 lg 2).

Tööandja peab läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi (TTOS § 13 lõige 1 punkt 3, § 13(4)), mille käigus hinnatakse ohutegurite mõju töötajate tervisele ja ohutusele. Riskianalüüsist lähtudes koostatakse tegevuskava, mis sisaldab meetmeid töökeskkonna parandamiseks ja tervisekahjustuste ennetamiseks. Tööandja koostab riskianalüüsi Töökeskkonna andmekogus või edastab selle Tööinspektsioonile. Riskianalüüs ja tegevuskava määravad (olles kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega) vajalikud kulud, mida tööandja saab maksuvabalt kanda (TTOS § 13(4) lg 2).

Tervisekontroll ja sellega seotud töötervishoiu kulud

Tööandja kohustuste hulka kuulub tervisekontrolli korraldamine nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest alates nendele töötajatele, kelle tervist võib töökeskkonna eripära mõjutada.

Seadus nõuab tervisekontrolli töötajatele, kes puutuvad kokku järgmiste ohuteguritega (TTOS § 13(1) lg 4):

müra, vibratsioon, elektromagnetväljad, tehislik optiline kiirgus, ioniseeriv kiirgus;
ohtlikud kemikaalid ja bioloogilised ohutegurid;
kuvariga töö;
raskuste käsitsi teisaldamine;
sundasendis või korduvate liigutustega töö.

Lisaks korraldab tööandja töötaja tervisekontrolli enne (TTOS § 13(1) lg 7):

bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust;
öötöötajale enne öötööle asumist.

Tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst, teenusepakkujaid saab valida ja tema tegevusluba kontrollida Terviseameti registrist. Töötervishoiuga seotud kulud katab tööandja ning tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse selle aja eest keskmist tööpäevatasu.

Tööandja edastab töötervishoiuarstile töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, sealhulgas teabe töötaja kokkupuutest töökohal esinevate ohuteguritega. Lisaks esitab tööandja ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused ning vajadusel ka töötaja varasemad tervisekontrolli otsused ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed.

Töötervishoiuarsti otsus ja ettepanek

Töötervishoiuarst koostab ja edastab tööandjale vormikohase tervisekontrolli otsuse, mis sisaldab vajadusel ettepankeuid töötaja töökeskkonna või töökorralduse parandamiseks ning tervise edendamiseks.

Tööandjal on kohustus järgida töötervishoiuarsti otsust, kuid töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamisel on tööandjal otsustusõigus, mis võimaldab jätta rakendamata ettepanekud, mille teostamine põhjustaks ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

Töötervishoiuarst nõustab töötajat tervise edendamise küsimustes ja esitab otsusel ettepanekud töötajale, tööandja töötervishoiuarsti ettepanekuid ei näe.

Tööandjad saavad maksuvabalt hüvitada järgmised kulud:

tervisekontroll töötervishoiuarsti juures;
töötervishoiuarsti soovitatud tegevused (nt ujumine, massaaž);
prillid;
muud mõistlikud ja vajalikud töötervishoiukulud.

Näiteid maksuvabadest ja erisoodustusena arvestatud töötervishoiu kuludest

Näide prillide hüvitamisest ja erisoodustuse tekkimisest: Kui kuvariga tööks ettenähtud prille kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ning abivahendite soetamismaksumus loetakse ettevõtlusega seotud kuluks vaid osaliselt. Ettevõtlusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks. Juhul kui ettevõtlusega mitteseotud osa maksumuse tasub töötaja, siis tööandjal täiendavaid maksukohustusi ei teki. Tavapraktikas hüvitatakse 50% prillide maksumusest maksuvabalt, kuid ettevõte ise võib kehtestada prillide hüvitise piirmäära (nt ettevõte hüvitab prillide maksumusest 100 eurot). Hüvitise saamiseks on vajalik kas töötervishoiuarsti kontroll ja retsept või silmaarsti või optometristi retsept. Prillide soetamiseks ei pea nägemisteravus olema muutunud ning kuvariga töötava töötaja prille (sinise valguse vastase kaitsega prillid) saab maksuvabalt hüvitada töötervishoiuarsti soovituse alusel. Silmaoperatsioon ei ole nägemisteravust korrigeeriv abivahend, vaid kirurgiline lõikus/toiming, mistõttu selline kulu arvestatakse erisoodustusena.

Näide erisoodustuse tekkimisest seoses töötajate vaktsineerimisega: Vaktsineerimine on maksuvaba, kui see on otseselt seotud töötaja tööohutusega. Kui vaktsineeritakse töötajaid, kelle töö seda ei nõua, loetakse kulud erisoodustuseks.

Näide protseduuride soovitamisest maksuvabalt ja erisoodustusena: Kui töötervishoiuarst soovitab töötajale konkreetseid protseduure (sundasendis töötajale 10 korda ujumist järgneva kahe kuu jooksul), ei kuulu need maksustamisele. Kui aga töötervishoiuarst soovitab üldisi tegevusi (nt ujumine), käsitletakse neid erisoodustusena ning kuuluvad maksustamisele erisoodustusena. Samuti on maksustatav tööandja panus töötajate tervisesse, kui see ületab seaduses sätestatud piirmäärasid.

Regulaarne töötervishoiu olukorra analüüs

Tööandja on kohustatud korraldama regulaarselt, kuid vähemalt kord kolme aasta jooksul, ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi vastavalt vajadusele. Töötervishoiuarst hindab analüüsi käigus ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna ja esitab tööandjale soovitusi selle parandamiseks. Need soovitused võivad hõlmata töökeskkonna kohandamist, töötingimuste muutmist ning töötajate tervise edendamist. Analüüsis toob töötervishoiuarst esile peamised probleemid, mis mõjutavad ettevõtte töötervishoiu olukorda. Soovitused võivad olla üldised ettevõtte tasandil või spetsiifilised, keskendudes konkreetsetele töötajatele või ametikohtadele. Analüüsi täpse sisu, struktuuri ja vormi lepivad töötervishoiuarst ja tööandja omavahel kokku.

Kokkuvõte töötervishoiu kuludest

Töötervishoiukulud on oluline osa tööandja kohustustest töötajate tervise ja tööohutuse tagamisel, pakkudes samas võimalust toetada töötajaid maksuvabalt. Olulised punktid, mida iga tööandja peaks teadma:

Töökeskkonna juhtimine ja riskianalüüs:
- Igas ettevõttes peab olema määratud töökeskkonnaspetsialist, kes koostab plaani töökeskkonna ohutuse tagamiseks ja vastutab selle elluviimise eest;
- töökeskkonna riskianalüüs tuleb regulaarselt läbi viia, et tuvastada ohutegurid ja koostada tegevuskava terviseriskide vältimiseks.
Tervisekontroll:
- Töötajatele, kelle tervist võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid (nt müra, kemikaalid, sundasendid), tuleb korraldada tervisekontroll töötervishoiuarsti juures;
- Tervisekontroll tehakse tööajal ning tööandja katab kulud, tagades töötajale keskmise tööpäevatasu.
Maksuvabastus töötervishoiukuludelt:
- Hüvitatavad kulud hõlmavad näiteks tervisekontrolli, töötervishoiuarsti soovitatud tegevusi ja prille kuvariga töötamiseks.
- Hüvitamise maksuvabastus kehtib, kui kulutused on otseselt seotud töö iseloomuga ning arvestavad töötervishoiuarsti soovitusi.
Regulaarne terviseanalüüs:
- Vähemalt kord kolme aasta jooksul peab tööandja korraldama ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi, mis toob esile probleemid ja soovitused töötingimuste parandamiseks.

Tervise edendamise kulud ehk sporditoetus

Alates 2025. aastast saavad tööandjad vabatahtlikult pakkuda töötajatele maksuvaba sporditoetust, et edendada töötajate tervist ja heaolu. Maksuvabad kulutused võivad ulatuda kuni 400 euroni töötaja kohta aastas (TuMS § 48 lg 5), tingimusel, et kõigil töötajatel on võimalik sporditoetust kasutada. Maksusoodustus ei ole mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (nt ühepäevased) käsunduslepingute alusel. Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist kõigile töötajatele.

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

avalike rahvaspordiürituste osavõtutasud;
spordisaalide ja muude liikumispaikade regulaarse kasutamise kulud, sealhulgas massaažiteenused;
olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiskulud (v.a uute rajatiste ehitus);
tööandja täiendava ravikindlustuse kindlustusmaksed;
kulutused teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja.

Sportimis- või liikumispaiga regulaarne kasutamine

Sporditoetuse alla kuulub regulaarne osalemine erinevatel treeningutel ja spordialadel, näiteks rahvatants, seltskonnatants, joogatreeningud, täiskasvanute balletitunnid, kõhutantsutunnid, ujumistreeningud, aeroobika, jõusaalitreeningud (sealhulgas spordiklubi liitumistasu), lauatennise treeningud ja saunajooga. Lisaks võib sporditoetuse maksuvabade kulude alla arvata mobiilirakenduste ja treeningvideote kulud, mis pakuvad sportimisprogramme spordisaalis, terviseradadel või kodus.

Tervise edendamise kuludeks loetakse ka massaažiteenuseid, mis aitavad ennetada või leevendada kergemaid vaevusi, sealhulgas seadmetega tehtavaid massaaže, nagu rullmassaaž ja LPG-massaaž.

Küll aga ei kuulu maksusoodustuse alla veekeskuse, spaa või saunamaailma teenused, kui seal ei tegeleta regulaarselt spordi või treeninguga.

Tööandja ravikindlustus

Eestis on tööandjatel võimalus täiendada riiklikku ravikindlustust või kompenseerida selle puudumist, pakkudes töötajatele täiendavat tervisekindlustust. Tervise edendamise kulud ei ole seotud palgatulu maksustamisega ega sõltu sellest, kas töötajal on ravikindlustus Tervisekassas, milline on selle ravikindlustuse tekkimise alus või kas see on seotud mõne teise tööandjaga. Tööandja pakutav tervisekindlustus on sobiv ka töötajatele, kes ei ole kaetud Tervisekassa ravikindlustusega, ei saa või ei soovi seda eraldi Tervisekassast osta, või kellel on huvi täiendava kindlustuskaitse vastu, näiteks selliste kulude katteks, mida Tervisekassa ei hüvita. Samuti on see kasulik neile, kes eelistavad kasutada eraraviasutuste teenuseid või vajavad ravi välismaal.

Tööandja tervisekindlustuse eelised:

Kiirem ligipääs raviteenustele: eraravikindlustus võimaldab töötajatel saada vajalikku meditsiinilist abi kiiremini, vähendades seeläbi haiguspäevi ja parandades töö efektiivsust.
Laialdasem teenuste valik: tööandja tervisekindlustus katab sageli teenuseid, mida riiklik ravikindlustus ei pruugi hüvitada, nagu hambaravi, füsioteraapia ja vaimse tervise teenused.
Maksumus: tööandja ravikindlustus võimaldab vajadusel kasutada raviteenuseid oluliselt suurema summa ulatuses, kui seda katab kindlustusmakse.

Kui tööandja otsustab tervise edendamise kuludeks valida ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed, siis tuleb arvestada, et erinevad kindlustusseltsid pakuvad ravikindlustuslepingute alusel kaitset erinevate kindlustusjuhtumite korral. Seetõttu valivad tööandjad tavaliselt sellise ravikindlustuslepingu, mille hüvitisega saab töötaja katta neid ravikulusid, mida Tervisekassa ei korva, või Tervisekassas mittekindlustatud isiku puhul ka tavapäraseid ravikulusid.

Sobivaima paketi leidmiseks on oluline võrrelda kindlustuspakettide minimaalset kindlustatute arvu ja hüvitatavaid teenuseid. Peale tööandja poolt kindlustuse tasumist saab töötaja kindlustusandja keskkonda sisse logida, laadida üles arve ja maksekinnituse ning kindlustusandja kannab töötajale raha üle.

Stebby sporditoetus - lihtne haldusplatvorm

Stebby on platvorm, mis koondab maksuvabasid spordi- ja terviseteenuseid, võimaldades tööandjatel hallata sporditoetusi ja töötajatel jälgida enda personaalset tervise ja spordikulude hüvitist.

Stebby platvorm võimaldab:

tööandjatel luua sporditoetuse kompensatsiooniplaan;
hallata personaalselt iga töötaja maksuvaba sporditoetust;
lihtsustada raamatupidamisprotsesse, koondades kõik kulud ühte süsteemi, arvutades maksuvabastused automaatselt;
platvorm jälgib, et kõik kulutused vastavad maksuvabastuse tingimustele.

Tööandjal tuleb Stebby’le teha ettemaks, töötaja läbi Stebby ostab endale sobiva teenuse või laeb üles tšeki kompenseerimiseks. Stebby’st tööandja võtab kuu kohta koondarve tarbitud teenustest.

Kui töötajal on mitme ettevõttega lepingud, kuidas siis sporditoetusega?

Tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäär on 400 eurot aastas. Seega kõiki tervise edendamise kulusid kokku võib tööandja kanda või töötajale hüvitada kuni 400 eurot aastas personaalse arvestuse alusel.

Kui isikul on mitu tööandjat, siis mõlemad tööandjad võivad erinevaid tervise edendamise kulusid, erinevate kuludokumentide alusel töötajale hüvitada kuni 400 eurot aastas maksuvabalt. Seega igal tööandjal on oma piirmäära arvestus kuni 400 eurot aastas. Ühte ja sedasama kulu ei saa topelt mõlemad tööandjad hüvitada.

Kokkuvõte tervise edendamise kuludest

Maksuvabastus: Maksuvabade tervise- ja spordikulude ülempiir koos käibemaksuga on 400 eurot aastas töötaja kohta. Spordikompensatsiooni summalt ei ole õigus maha arvata sisendkäibemaksu.
Maksusoodustuse eesmärk on toetada töötajate regulaarset tervise edendamist, mistõttu soodustus ei laiene lühiajalistele tegevustele, näiteks spordikompleksi rentimisele või ettevõtte spordipäevade korraldamisele.
Tingimused: Sporditoetus peab olema kättesaadav kõigile töötajatele (v.a lühiajalised käsunduslepingud).
Käsitlus üle piirmäära: Kui tervise edendamise kulutused ületavad 400 eurost maksuvaba piirmäära, tuleb üle piirmäära minevalt summalt tasuda erisoodustusmaks (tulumaks ja sotsiaalmaks).
Kasutamata hüvitise summa: Kasutamata sporditoetust ei saa üle kanda järgmisesse aastasse ega teistele töötajatele.
Raamatupidamiseks: Maksuvaba sporditoetuse kulu kandmiseks on vajalik kuludokument ja pidada arvestust isikupõhiselt.
Kuluhüvitised: Töötajad võivad esmalt ise kulutuse teha ja esitada seejärel hüvitamiseks kuludokumendid või võib ettevõte maksta otse teenusepakkujale.
Ettevõtte- ja isikupõhisus: Kui töötajal on mitu tööandjat, saab iga tööandja töötajale kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 400 euro ulatuses aastas.
Maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet